{"id":16,"date":"2024-12-28T19:26:36","date_gmt":"2024-12-28T19:26:36","guid":{"rendered":"https:\/\/makedoonia-tarbijakaitse.ee\/?p=16"},"modified":"2025-06-21T19:36:47","modified_gmt":"2025-06-21T19:36:47","slug":"veel-uks-test","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/makedoonia-tarbijakaitse.ee\/?p=16","title":{"rendered":"Esimene reisikiri: Makedoonia Tarbijakaitse alustab"},"content":{"rendered":"\n

Kui k\u00f5ik ausalt \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, siis meie Makedoonia reis sai alguse suvel, kui ma Austriast tagasi s\u00f5itsin, peale Grossglockneri tippu t\u00f5usmist (Austria k\u00f5rgeim m\u00e4gi, 3798m). Kirjutasin Carelile oma reisi muljetest ja nentisin, et kuigi alpinistlikud matkad on v\u00e4ga \u00e4gedad, siis selle k\u00f5rvalt ei tohiks kaljuronimist unarusse j\u00e4tta. Ja saigi kokku lepitud plaan ebam\u00e4\u00e4rases tulevikus koos kaljudele ronima minna. <\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgis j\u00f5udis k\u00e4tte ja \u00fchel oktoobrikuu \u00f5htul pidasime plaani kuhu t\u00e4psemalt ronima minna. Enne olime veidi arutanud Kalymnosest kui v\u00f5imalikust reisi sihtkohast, aga ausalt \u00f6eldes ma ei olnud ise sellest enam v\u00e4ga vaimustuses. Kindlasti on seal v\u00e4ga hea ronida, aga see tundub mulle Euroopa mastaabis k\u00f5ige igavam ja turvalisem koht, kuhu ronima minna. Siin turvalisuse all ma ei m\u00f5tle, et ronimine mujal oleks kuidagi ohtlikum, vaid pigem seda, et sel juhul oleks meie reis palju rohkem turistikas olnud ja v\u00e4hem seiklusrikas. Praegu ma ajan taga enda jaoks tundmatute kohtade avastamisr\u00f5\u00f5mu, ja ma ei usu, et turistidele suunatud Kreeka saar mulle seda piisavalt pakuks. Kalymnosele j\u00f5uab ka 45-aastaselt perega minna. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
S\u00fcgis Demir Kapijas, Makedoonias<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

\u00d5nneks olime Careliga p\u00e4ri ja ta pakkus v\u00e4lja, et l\u00e4heme hoopis Makedooniasse. Ma ei teadnud Makedoonia kohta mitte midagi. Perfektne. Lennupiletite ostmise ajal oli meil piisavalt oidu, et vaadata, mis ilm P\u00f5hja-Makedoonias novembris on. Heal p\u00e4eval 12 kraadi ja mitte nii heal p\u00e4eval\u2026 v\u00e4hem. See pani peas \u00fche ohutulukese p\u00f5lema, aga kuna me olime juba pool tundi kulutanud selle plaani sepistamisele, siis oli raske sellest lahti lasta. Ostsime ikkagi piletid \u00e4ra ja m\u00f5tlesime v\u00e4lja tagavara plaani: kui Makedoonias on liiga k\u00fclm, siis s\u00f5idame paar tundi l\u00f5una poole ja ronime hoopis P\u00f5hja-Kreekas (mis oli ka ajalooliselt Makedoonia!) ja loodame et seal on soojem.<\/p>\n\n\n\n

Edasi oli vaja endale reisikaaslasi otsida ja paika panna t\u00e4psem ronimisplaan. Ma ise arvan et ronimisreisile oleks hea v\u00e4hemalt nelja pealise seltskonnaga minna, et saaks k\u00f5ike v\u00f5imalikult paindlikult teha. Uurisime s\u00f5pradelt ja peale v\u00e4ikest m\u00f5tlemist olid Kert ja Karl valmis meiega kampa l\u00f6\u00f6ma ja neljane meeskond oligi olemas. <\/p>\n\n\n\n

Ronimisplaaniga oli aga natuke keerulisem lugu, mis viibki mind n\u00fc\u00fcd p\u00f5hjuseni, miks ma \u00fcldse alguses m\u00f5tlesin meie reisist veidi pikemalt kirjutada. Nimelt tuli v\u00e4lja, et Makedoonia ronimisv\u00f5imaluste kohta infot napib (ingliskeelses) internetis. The Crag-is (\u00fcks kuulsaim kaljuronimisinfot koondav veebileht – crag<\/em> t\u00e4hendab inglise keeles kaljut) oli k\u00fcll olemas info cragide<\/em> kohta, aga t\u00e4psemat infot, nagu n\u00e4iteks kust mingid rajad l\u00e4hevad (radade topograafiad), ei olnud. Ei eksisteeri ka \u00fchtegi Makedoonia ronimise teejuht raamatut. Seega sai meile kiiresti selgeks, et selleks, et ronimisv\u00f5imalustest pilti ette saada, ei j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle kui ise kohale minna (tegelikult eks see ole ilmselge \ud83d\ude42 ). N\u00fc\u00fcd, peale reisi, ma tahangi veidi nendest v\u00f5imalustest kirjutada, et t\u00e4ita seda t\u00fchimikku, mida ma ise tunnistasin enne reisi internetis ringi otsides. <\/p>\n\n\n\n

Aga mis v\u00f5imalused siis Makedoonias ronimiseks on? P\u00e4ris head! Meie j\u00f5udsime \u00fchel v\u00f5i teisel m\u00e4\u00e4ral k\u00fclastada nelja erinevat ronimispiirkonda oma reisi ajal: Kadina, Demir Kapija, Ohrid ja Mavrovo. Kirjutan esiteks veidi pikemalt meie seiklustest ja reisikirja l\u00f5pus toon huvilistele v\u00e4lja tehnilisema info Makedoonia ronimise kohta. <\/p>\n\n\n\n

Kadina<\/h2>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Vaated Kadinas.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Reisi p\u00f5hieesm\u00e4rk oli ronida Makedoonia ronimise spirituaalses keskuses – Demir Kapijas, aga teel sinna ja tagasi tahtsime ka v\u00f5imalikult palju teisi kohti l\u00e4bi k\u00e4ia. Esimene, mis teele j\u00e4i oli Kadina. Tegemist on v\u00e4ga uue crag<\/em>-iga. See \u201cavastati\u201d alles umbes k\u00fcmme aastat tagasi ja seega k\u00f5ik keeratud rajad on uued ja poldid seintes on korralikud. Ma tahaks \u00f6elda et Kadina oli k\u00f5ige \u00e4gedam crag<\/em> Makedoonias, aga ausalt \u00f6eldes ma tahaks sama lauset k\u00f5ikide crag<\/em>-ide kohta kasutada, mida me k\u00fclastasime. Kadina (tegelikult ma ei tea miks sel selline nimi on, kaardirakendustes sel sellist nime ei ole ja kohta tuleb koordinaatide j\u00e4rgi otsida) asub Skopjest kagus, umbes kolmveerand tunnise s\u00f5idu kaugusel. Ja umbes pool teest tuleb m\u00f6\u00f6da m\u00e4giteid minna. \u00dcks hetk saab tee otsa ja siis on vaja jala edasi minna m\u00f6\u00f6da m\u00e4gist matkarada. \u00dcmbritsevad m\u00e4en\u00f5lvad s\u00fcgiskirjude puudega j\u00e4tavad tunde, et oled fantaasia seiklusromaani \u00e4ra eksinud. N\u00e4iline eraldatus kogu muust maailmast ja metsik loodus j\u00e4ttis mulle s\u00fcgava mulje Kadinast.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n

Peale 15 minutilist matka j\u00f5udsimegi kaljuseina \u00e4\u00e4rde. Meil ei olnud \u00fchtegi topot Kadina kohta, aga see probleem lahenes kohapeal iseenesest. Tuli v\u00e4lja et iga raja algusesse on punaselt raja nimi maalitud. The Crag-is on rajad koos raskusastmega olemas ja siis ei olnudki midagi rohkem vaja. See paistab olevat \u00fcldine standard Makedoonias ja seega ei ole hullu, kui t\u00e4pseid topograafiaid radade kohta ei ole. Me ei j\u00f5udnud Kadinas palju ronida, kuna j\u00f5udsime sinna umbes kahe paiku, ja neljast hakkas juba pimedaks minema. Siiski j\u00e4ttis see v\u00e4ga s\u00fcmpaatse mulje. Tuleb ka \u00e4ra mainida, et Kadinas on raskeid radu rohkem kui lihtsamaid radu. See on osalt tingitud asjaolust et umbes pooled rajad algavad \u201ckoopast\u201d, kust on vaja v\u00e4lja ronida ja koopa katuse all ronimine tundus v\u00e4ga raske. Me piirdusime seekord koopa k\u00f5rval ronimisega. Esimene ronimiselamus k\u00e4tte saadud, p\u00f6\u00f6rdusime videvikus tagasi auto poole ja v\u00f5tsime suuna Demir Kapija poole.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kadina “koobas”<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Demir Kapija<\/h2>\n\n\n\n

J\u00e4rgmised neli p\u00e4eva veetsime Demir Kapijas ronides. Nimi Demir Kapija tuleneb osmant\u00fcrgi keelest, kus Demir Kapi t\u00e4hendab raudv\u00e4ravaid. Raudv\u00e4ravatena k\u00f5rgub v\u00e4ikese k\u00fclakese kohal suur lubjakivist m\u00e4ekuru, mis kujutab endast Makedoonia parimat ronimissihtkohta. Autoga saab l\u00e4bi tunneli otse m\u00e4ekurusse sisse s\u00f5ita ja selle v\u00e4ikesesse parkimisplatsi j\u00e4tta. Siis j\u00e4rgneb v\u00e4ike turnimine maanteelt m\u00e4ekuru p\u00f5hja ja juba algavadki esimesed ronimisrajad. Ligip\u00e4\u00e4setavus on v\u00e4ga hea.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
Uudistamas Demir Kapija m\u00e4ekuru.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sektoreid on m\u00e4ekurus palju ja suur osa meie l\u00fchikesest ronimisajast (p\u00e4ike loojub novembris varakult) l\u00e4ks selle nahka, et k\u00e4isime erinevaid sektoreid l\u00e4bi, selle asemel, et \u00fchele kohale keskenduda. Aga isegi m\u00e4ekurus niisama seiklemine oli v\u00e4ga \u00e4ge. Osad sektorid on ka p\u00e4ris k\u00f5rgel, nii et nendeni j\u00f5uda tuleb esiteks m\u00f6\u00f6da via ferratat<\/em> \u00fcles matkata ja m\u00f5nikord siis veel ka k\u00f6iel sektorisse laskuda. K\u00e4isime \u00fchel p\u00e4eval ise ka paari k\u00f5rgemat sektorit otsimas (Panorama ja Goat Cave), aga ei leidnud \u00f5iget kohta laskumiseks \u00fcles. Minu lemmiksektoriteks kujunes Klenov (saanud nime legendaarse alpinisti ja kaljuronija Alex Klenovi j\u00e4rgi, kes oli \u00fcks Demir Kapija ronimiskultuuri edendajatest) ja Sahara.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Korra matkasime valest kohast \u00fcles nii, et turvalisem tundus alla tagasi laskuda.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
K\u00f5rgemate sektorite otsimine.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Klenovi sektor j\u00e4i mulle eredalt meelde kuna Careli initsiatiivil ronisime seal rada nimega Joka. Enne seda kogemust poleks ma kunagi osanud arvata, et mulle v\u00f5iks meeldida rada, kus saavad kokku slab<\/em> ja raskusaste 6c, aga peale \u00fchte enese\u00fcletust siin me oleme (slab – <\/em>posiitivse kallakuga kaljusein, mille m\u00e4rks\u00f5nadeks on tasakaal ja libisemine). Ikka suht kummastav on ronida rada, kus ei ole praktiliselt \u00fchtegi k\u00e4enukki ja kus tuleb jalga t\u00f5sta olematute konaruste peale ja siis selle jala peale t\u00f5usta. Aga \u00fcllataval kombel me saime sellega hakkama! See ongi ronimise juures nii tore, kui sammhaaval v\u00f5imatu muutub v\u00f5imalikuks.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Joka (6c) ronimine.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kui Klenovi sektor oli m\u00e4ekuru sees, siis Sahara sektor oli natuke k\u00f5rgemal m\u00e4e v\u00e4lisk\u00fcljel ja pakkus meile suurep\u00e4rast vaadet \u00fcle Demir Kapija ja Vardari j\u00f5e. Tegemist oli meie reisi \u00fche parima vaatega sektoriga. Saharas on palju pikki klassikalise stiiliga radu. Minu k\u00f5rghetk selles sektoris oli Magnezium Wateri (6b+) ronimine. Selle raja ronimine oli t\u00e4ielik meeskonnat\u00f6\u00f6 – k\u00f5ik said v\u00e4hemalt \u00fche uue ekspressi rajale panna. Mul oli au seda rada viimasena proovida ja mul \u00f5nnestus end raja k\u00f5ige keerulisemast slabilikust sektsioonist l\u00e4bi murda ja rada l\u00f5puni \u00e4ra ronida (kahetsusv\u00e4\u00e4rselt hoidisin siiski \u00fchte klikki tehes ekspressist kinni – keha on tugev, aga vaim on n\u00f5rk). Tegemist oli circa 30 meetrise rajaga ja see oli pikim rada, mida ma reisi ajal ronisin. Viimases kolmandikus tekkis mul kerge hirm, kuna tundsin ennast v\u00e4ga \u00fcksi k\u00f5rgel \u00fcleval. F\u00fc\u00fcsiline julgestus oli tipp-topp aga vaimne julgestus hakkas kaduma, mida kaugemale ma oma julgestajast ronisin. \u00d5nneks oli Carel just k\u00f5rvalraja tippu j\u00f5udnud ja pakkus mulle k\u00f5rval jaamas istudes vaimset tuge. Kergest hirmust hoolimata oli \u00fclik\u00f5va nii k\u00f5rgel \u00fcksinda kaljuga heidelda!<\/p>\n\n\n\n

\n
\"test\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
Sahara sektoris ronimas<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Sahara sektori seiklustest tasub kindlasti ka \u00e4ra mainida Careli Feng Shuj (7a) top-rope puhtalt \u00e4ra ronimine ja maa-aluse koopa avastamine. Reisi eel arutasime et oleks \u00f5ige aeg v\u00e4ljas 7a-ga rinda pista ja v\u00e4hemalt \u00fcks selline rada \u00e4ra ronida. Carel leadis <\/em>puhkustega Feng Shuj raja tipuni \u00e4ra, peale mida mina ja Kert proovisime seda top-rope<\/em>is. Seekord pidime m\u00f5lemad selle raja raskuskohale alla vanduma. Carel, kellel oli beta<\/em> (raja ronimiseks sobivad liigutused) juba teada, arvas, et see rada oleks puhtalt ronitav k\u00fcll, ning j\u00e4rgmise katsega ta ka t\u00f5estas seda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Careli koopaseiklus: alpinistlike teadmisi saab peale k\u00f5rgustesse t\u00f5usmise kasutada ka s\u00fcgavustesse laskumiseks.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

(Kurikuulus) Arizona Dream<\/h2>\n\n\n\n

Feng Shuj ronimise eelneval p\u00e4eval katsusime j\u00f5udu veel \u00fche 7a-ga V.D.D sektoris. Tegemist oli traverse<\/em> 7a-ga ja nimeks oli sellele pandud Arizona Dream (traverse<\/em> – rada kulgeb kas diagonaalis v\u00f5i horisontaalselt maaga). Raja esimene raskuskoht saabus kohe peale teist ekspressi, ja meil kulus palju katseid Careliga, et rajal edasi j\u00f5uda. Raja nukid olid selles kohas p\u00e4ris head, aga surusid ronija k\u00e4ed ja jalad \u00fcsna v\u00e4ikesesse boksi kokku, ja sellest asendist oli raske j\u00f5udu kasutada, et edasi j\u00f5uda. L\u00f5puks ma sain selle boulderliku<\/em> probleemi lahendatud ja klikkisin kolmanda ekspressi \u00e4ra, aga selleks hetkeks oli mu mojo<\/em> juba murenenud. P\u00e4rast raske koha l\u00e4bimist ronisin ma edasi v\u00e4ga kartlikult ja mu usk enda v\u00f5imesse raja l\u00f5ppu j\u00f5uda oli kahanenud. Siiski \u00f5nnestus mul h\u00e4da p\u00e4rast m\u00f5ned ekspressid veel \u00e4ra klikkida kasutades vahepeal viimase abin\u00f5una k\u00f5va mehe enesejulgestust.1<\/a><\/sup><\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Arizona unistuse projektimine. Sektor VDD.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Siis juhtus raja esimene (\u00f5nnelik) \u00f5nnetus. Edasi ronides leidsin vasakule k\u00e4ele \u00fche paganama hea kaljunuki. Nukk oli lausa nii hea, et kui ma rohkem keharaskust nukile viisin, tuli see kalju k\u00fcljest lahti ja ma kukkusin sellega koos viimasesse ekspressi. Proovisin kukkudes kivist v\u00f5imalikult kaua kinni hoida ja suunata selle ohutut kukkumist maha. \u00d5nneks, kuna tegemist oli traverse<\/em> t\u00fc\u00fcpi rajaga, siis oli oht, et Carel all kiviga pihta saaks, minimaalne. Siiski, v\u00e4ljas ronides tasub alati kiiver p\u00e4he panna. M\u00f5ne asjaga ei ole vaja m\u00f5ttetult riskida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Karl pistab rinda Arizona unistusega.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma tundsin, et ei j\u00f5ua rajaga hetkel enam kuhugi edasi ja seega palusin end alla lasta ja andsin v\u00f5imaluse teistel edasi proovida. Karl sai n\u00fc\u00fcd \u00be rajast top-rope<\/em>is proovida ja tal tuli see \u00fcllatavalt h\u00e4sti v\u00e4lja. Ta ronis \u00fcle esimese raskuskoha m\u00e4ngleva kergusega, kuhu me Careliga olime pikalt kinni j\u00e4\u00e4nud, ja j\u00f5udis kiiresti viimase klikitud ekspressi juurde ning hakkas seal raevukalt r\u00fcndama j\u00e4rgnevaid nukke. Kahjuks ilmnes, et j\u00e4rgmise ekspressi paigutamine ja klikkimine osutus keerukaks ja Karl kukkus paar korda seda teha proovides.<\/p>\n\n\n\n

Ning siis juhtuski raja teine \u00f5nnetus. Karl v\u00f5ttis kukkumisel kokkup\u00f5rget kaljuseinaga vastu \u00fche jalaga (harjumus, mis oli talle k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud peale varasemat jalavigastust) ja viimasel korral tabas jalg kaljut halvas asendis, mis l\u00f5ppes korraliku jala p\u00f5rutusega. Lasime Karli raja pealt alla oma jala olukorda hindama. Samal ajal hakkas juba pimedaks minema ja meil olid ekspressid endiselt raja peal. Kert asus pealambiga ekspresside p\u00e4\u00e4stemissiooni juhtima ja abironis (aid-climbing<\/em>, ronimine abivahenditega) raja l\u00f5puni, tuues selle k\u00e4igus ekspressid rajalt maha. Karli jalg paistetas p\u00e4ris korralikult \u00fcles, aga \u00f5nneks see ei takistanud teda palju ja \u00fclej\u00e4rgmisel p\u00e4eval ronis ta j\u00e4lle. Mulle ei meeldinud Arizona Dream rajana nii v\u00e4ga, aga ta j\u00e4i mind kummitama ja mul on tunne, et kui kunagi tagasi minna, siis on vaja see uuesti k\u00e4tte v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Unen\u00e4gu v\u00f5i painaja?<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ohrid<\/h2>\n\n\n\n

Peale nelja p\u00e4eva Demir Kapijas oli aeg edasi liikuda Ohridisse. Ohrid on kuurort linn edela Makedoonias. <\/p>\n\n\n\n

Ohridi p\u00f5hi t\u00f5mbenumber on ta k\u00fclje all asetsev suur Ohridi j\u00e4rv, kuhu \u00e4\u00e4rde suvel puhkama tullakse. See on l\u00e4him asi merele, mis makedoonlastel on, kuna merepiiri neil ei ole. J\u00e4rve teiselt kaldalt paistavad juba Albaania lumised tipud. Ohridi \u00fcmbruskonda on puistatud ka v\u00e4iksemaid sportronimis crag-<\/em>e. <\/p>\n\n\n\n

Me k\u00fclastasime Zli Doli piirkonda. Esiteks oli vaja s\u00f5ita Ohridist paark\u00fcmmend minutit m\u00f6\u00f6da j\u00e4rvekallast ja siis edasi m\u00f6\u00f6da serpentiini m\u00e4kke. J\u00e4llegi, maastik oli hingematvalt ilus. Radade leidmiseks tuli auto teepervele maha j\u00e4tta ja metsasesse m\u00e4kke matkata. <\/p>\n\n\n\n

Kahjuks ei olnud Zli Doli sektorites nii tore ronida kuiv\u00f5rd oli neid sektoreid otsida. J\u00e4ime l\u00f5puks Dembelaana sektorisse ronima, kus oli ebamugav toimetada kalju alusel j\u00e4rsu kallakuga n\u00f5lval. Me seadsime isegi oma repsun\u00f6\u00f6rist liini \u00fcles, et maasolijatel oleks turvalisem liikuda.

Oli jahe, niiske, kohati tuuline, samuti oli segadust radade ja radade grade<\/em>-ide kokkuviimisega, kuna ses sektoris ei olnud nimesid raja algusesse maalitud. K\u00f5ige toredam oli tippu j\u00f5udes vaade Ohridi j\u00e4rvele, mida alt metsast ei olnud enam n\u00e4ha.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Raja tipust avanev vaade.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kaadrid Ohridis ronimisest. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Mavrovo<\/h2>\n\n\n\n

Tagasiteel Skopjesse s\u00f5itsime m\u00f6\u00f6da ka Mavrovost, kus m\u00e4e n\u00f5lval k\u00f5rgub koobas sportronimis radadega. Peatasime auto m\u00e4e jalamil. Kallas korralikult vihma. Tee koopasse oli \u00fclesm\u00e4kke, osa sellest ka via ferrata peal. Sinna minek praeguse ilmaga oleks kindlasti rumalus. Carel ja Kert otsustavad teekonna siiski ette v\u00f5tta. Mitte plaaniga ronima minna, aga et koobas oma silmaga \u00fcle kaeda. Ega ma ei saa neile ka k\u00e4tt ette panna. 30-40 minuti p\u00e4rast tulevad nad l\u00e4bim\u00e4rgade, aga rahulolevatena tagasi. Paistab, et tegemist oleks \u00e4geda kohaga, kus kunagi ronida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Mavrovo koobas. Ka Adam Ondra on siin roninud.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5petuseks<\/h2>\n\n\n\n

Makedoonia osutus v\u00e4ga heaks ronimisreisi sihtkohaks. See on suhteliselt odav maa, makedoonlased on v\u00e4ga s\u00f5bralikud ja pea k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad inglise keelt. Makedoonia ilusad maastikud palistavad ronimissektoreid. Ainukese negatiivse asjana toon v\u00e4lja, et kohati v\u00f5ib kalju p\u00e4ris terav olla ja mitu j\u00e4rjestikust ronimisp\u00e4eva kriimustab k\u00e4ed \u00e4ra. <\/p>\n\n\n\n

Demir Kapija on Makedoonia p\u00f5hironimiskoht. Seal on palju v\u00e4ga eriilmelist ronimist. Samuti tasub mainida, et see on ka kuulus veinipiirkond. Demir Kapijast tunnise s\u00f5idu kaugusel asub ka Prilep, kus juttude j\u00e4rgi peaks olema sadu (kui mitte tuhandeid) maailmaklassi kivirahne kus boulderdada. <\/p>\n\n\n\n

Viimasel ajal on minu \u00fcheks keskseks iideeks saanud enda jaoks tundmatu avastamine. See reis oli suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest ideest. Reisi jooksul sai tundmatu tuntuks, ja see suurendas vaid iha uute seikuste j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Blogi nimest. Keegi ei kahtlustaks et neli Eesti noormeest v\u00f5iksid olla Makedoonia tarbijakaitse ametnikud. Sellep\u00e4rast sobiksime me sinna perfektselt. T\u00f6\u00f6pakkumised palun saata meilile: joonasariva@gmail.com.<\/p>\n\n\n

  1. K\u00f5va mehe enesejulgestus – ekspressist k\u00e4ega kinni hoidmine \u21a9\ufe0e<\/a><\/li><\/ol>\n\n\n

    Tehnilist infot Makedoonia ronimise kohta<\/h3>\n\n\n\n