{"id":314,"date":"2025-06-18T20:08:44","date_gmt":"2025-06-18T20:08:44","guid":{"rendered":"https:\/\/makedoonia-tarbijakaitse.ee\/?p=314"},"modified":"2025-06-24T16:11:10","modified_gmt":"2025-06-24T16:11:10","slug":"piknik-rohelisse-tarbijakaitse-bosnia-ja-hertsegoviinas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/makedoonia-tarbijakaitse.ee\/?p=314","title":{"rendered":"Piknik rohelisse: Makedoonia Tarbijakaitse j\u00e4tkab Bosnia ja Hertsegoviinas"},"content":{"rendered":"\n

N\u00fc\u00fcd on tagumine aeg kirjutada mu kevadistest seiklustest. Muidu hakkavad detailid m\u00e4lu h\u00e4marusse vajuma. Peale Makedoonia reisi j\u00e4i mul hammas verele Balkanil ronimise j\u00e4rele ja m\u00e4letan, et juba n\u00e4dal v\u00f5i kaks peale reisi hakkasin uurima, et millised balkanimaad pole veel Euroopa liiduga liitunud. Seda sellep\u00e4rast, et mulle tundub et sellistes riikides oleks kultuuriliselt p\u00f5nevam k\u00e4ia. Kohe, kui ma sain teada, et Bosnia ja Hertsegoviina sobib sinna nimekirja ja et selle riigi kohta on ka climb-europe lehel mahukas postitus, oli minu peas j\u00e4rgmine reisisihtkoht otsustatud. Kuulu j\u00e4rgi ei ole seal enam paar aastat \u00fchtegi intsidenti maa-miinidega olnud ja samuti pidavat seal olema ka meile Makedooniast tuttavaks saanud bureki (lehttaignaga valmistatud lihapirukas). Mida veel tahta? <\/p>\n\n\n\n

S\u00f5prade \u00e4ra veenmine minu veidra plaaniga kaasa tulema osutus \u00fcllatavalt lihtsaks. Keerulisem oli aga reisi kuup\u00e4evi leida, mis k\u00f5igile sobiksid. Peale tihedate kevadgraafikute tuli arvestada ka Bosnia kevadiste ilmaoludega: kui minna hiliskevadel v\u00f5i suve algul, siis on risk kivi peal \u00e4ra p\u00f5leda; kui minna varem, siis on risk sajuste p\u00e4evade k\u00e4tte j\u00e4\u00e4da, mis t\u00f5mbaksid ronimisele kriipsu peale.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Postkaardiv\u00e4\u00e4riline kevad Bosnias<\/em>. Siin ja edaspidi on k\u00f5ik head digikaamera pildid Heleni tehtud<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

L\u00f5puks langes liisk aprilli l\u00f5pule ja ma sain kolm s\u00f5pra n\u00f5usse, kellele selline aeg sobis: Jasper, Helen ja Kert. Mida l\u00e4hemale reis tuli, seda vihmasemaks l\u00e4ksid reisin\u00e4dala ilmaennustused. Peale selle oli mul ka teine v\u00e4ike mure. Mul oli plaanitud m\u00f5ned p\u00e4evad enne reisi V\u00f5handu aerutamismaratonist osa v\u00f5tta ja kerge kartus oli sees, et \u00e4kki ma ei ole p\u00e4rast konditsioonis et ronima minna. \u00d5nneks osutusid mu kartused ses osas asjatuks. Ja ega ka vihma p\u00e4rast ei saa pikalt planeeritud reisi \u00e4ra j\u00e4tta. Nii asusimegi \u00fchel aprillikuu varahommikul teele mar\u0161uudil Tallinn \u2192 Stockholm \u2192 Banja Luka. Ja ristivastupidiselt ilmateatele saime saabumiskingituseks p\u00e4ikselise ronimisilma.<\/p>\n\n\n\n

Banja Luka on Bosnia ja Hertsogoviina (edaspidi BiH) suuruselt teine linn Sarajevo j\u00e4rel. Kohale j\u00f5udes saime teada, et BiH koosneb sisuliselt kahest riigist (ja need ei ole Bosnia riik ja Hertsegoviina riik): Serblaste Vabariik (Srpska Repulica) ja BiH f\u00f6deratsioon. Ma j\u00f5udsin kiiresti oma peas (v\u00f5ibolla poliitiliselt ebakorrektsele) j\u00e4reldusele, et Srpska on justkui Ida-Saksamaa ja BiH F\u00f6deratsioon on L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa. Kahjuks olime terve reisi v\u00e4ltel Ida-Saksamaal, mis Bosnia m\u00f5istes on l\u00e4\u00e4nes. V\u00e4hemalt saime Banja Lukas (Srpska vabariigi pealinnas) nautida kodust n\u00f5ukogude aegset arhitektuuri.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Banja Luka<\/em>. Midagi on nendes brutalistlikes hoonetes v\u00f5luvat. Filmikaamera pildid on minu tehtud<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Banja Lukasse j\u00f5udes oli vaja esiteks kaks asja korda ajada: 1) Hankida endale uued SIM kaardid, et saaks jooksvatele k\u00fcsimustele internetist vastuseid otsida ja 2) K\u00fclastada Igorit. Igor Vuki\u010d on \u00fcks BiH-i kaljuronimise teejuhi autoritest, kes on teinud \u00e4ra k\u00f5va t\u00f6\u00f6 ja v\u00e4ga p\u00f5hjalikult \u00e4ra kaardistanud k\u00f5ik BiHi ronimisv\u00f5imalused. Ja kust oleks veel parem seda raamatut osta kui autorilt endalt? Nii saimegi Igori kodu juures kokku esimese reisip\u00e4eva \u00f5htul. Peale raamatu m\u00fc\u00fcmise jagas Igor meile ka igasuguseid ronimisega seotud n\u00e4pun\u00e4iteid, mida me proovisime paaniliselt k\u00f5ike \u00fcles talletada. Ronimissoovitusi oli muidugi palju rohkem kui me \u00fche n\u00e4dalaga f\u00fc\u00fcsiliselt oleksime j\u00f5udnud l\u00e4bi k\u00e4ia. Igor mainis ka, et tema teada oleme me esimesed eestlased, kes Bosniasse ronima on tulnud. <\/p>\n\n\n\n


\u00dcle terve BiHi on v\u00e4ga palju h\u00e4id ronimiskohti, aga Banja Luka \u00fcmbruses on neid veel eriti tihedalt. Enamus kohalikest cragi<\/em>-dest j\u00e4\u00e4vad Banja Lukast paari kilomeetri kaugusel olevasse Tijesno kanjonisse v\u00f5i selle \u00fcmbrusesse. Tijesno Kanjon kujutab endast suurt rohelust t\u00e4is orgu, mille p\u00f5hjas voolab heleroheline Vrbase j\u00f5gi ja mille m\u00f5lemal k\u00fcljel k\u00f5rguvad v\u00e4ga ronitavad kaljuseinad. Me veetsime kaks esimest ronimisp\u00e4eva just selles piirkonnas ja nimeliselt k\u00fclastasime crag<\/em>-e nagu Skubjal, Kameni Most ja Tjiesno Kanjon.<\/p>\n\n\n\n

Skubjal<\/h2>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Inimtegevus kohtub loodusega. Kaugelt paistab Tijesno Kanjon.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Esimese ronimisp\u00e4eva varahommikul<\/span>1<\/sup><\/a><\/span> panime autole h\u00e4\u00e4led sisse ja s\u00f5itsime kanjonisse, parkisime end lagunenud bussipeatuse k\u00f5rvale ja seadsime sammud Igori soovitusel Skubjali sektorisse. Skubjal oli alguseks hea kuna seal oli rohkelt kergemaid radu, mis sobisid h\u00e4sti enda \u00fcmber h\u00e4\u00e4lestamiseks plastiknukkidelt kivi servadele. Naljakal kombel vigastasin ma end k\u00f5ige rohkem just meie k\u00f5ige esimeses sektoris. P\u00e4rast m\u00f5ne 5c-6a ronimist l\u00e4ksime j\u00f5udu katsuma \u00fche natuke kangema rajaga (\u00e4kki 6c?). Peale pikka ukerdamist<\/span>2<\/sup><\/a><\/span> j\u00f5udsin ma tippu, aga ma ei olnud sellega p\u00e4ris rahul ja tahtsin peale puhkamist rada uuesti proovida, lootuses, et teist korda l\u00e4heb see libedamalt. Teist korda oli topile eelnev overhang<\/em> veelgi raskem ja peale selle t\u00f5mbasin seal enda s\u00f5rmuses\u00f5rme liigendi kohast korraliku nahat\u00fcki maha. V\u00e4ike veritasu Bosnia kivile. \u00d5nneks j\u00e4i see ka mu k\u00f5ige suuremaks h\u00e4daks terve reisi v\u00e4ltel.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
Esimene kohtumine Bosnia kiviga.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kameni Most<\/h2>\n\n\n\n

Kuigi Skubjali oleks v\u00f5inud terveks p\u00e4evaks ronima j\u00e4\u00e4da, otsustasime peale l\u00f5unat edasi uudistada, ja v\u00f5tsime sihikule Kameni Mosti. Kameni Most t\u00e4hendab kivisilda ja see nimi on sellele kaljule v\u00e4ga kohane. Tegemist on massiivse kaljur\u00fcnkaga, mis moodustab justkui suure kaare, silla v\u00f5i v\u00e4rava. Juba eestis BiHi ronimise kohta uurides teadsin et sinna peab minema.<\/p>\n\n\n\n

Kameni Most hakkab juba kaugelt silma – ta upitab ennast metsaservast k\u00f5rgemale ja murrab end nii m\u00e4eservalt n\u00e4htavale. \u00dcllatavalt l\u00fchikese veerandtunnise jalutusk\u00e4iguga on v\u00f5imalik temaga ka isiklikult tutvuda. Kahjuks hakkas vahetult peale meie kohale j\u00f5udmist sinna vihma sadama ja me otsustasime sinna mitte ronima j\u00e4\u00e4da. Siiski leidsid k\u00f5ik, et see v\u00e4ike \u00fclesm\u00e4kke matk oli v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rt seda vaadet mis kohapeal avanes.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Kameni Most.<\/em> Soovijad saavad \u00fcmber \u00fclemise v\u00f5lvi ronida 7c rada.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
S\u00f5brad Kameni Mosti juures<\/em>.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tijesno Kanjon<\/h2>\n\n\n\n

J\u00e4rgneval p\u00e4eval otsustasime minna ronima piirkonna k\u00f5ige suuremasse, kanjoniga sama nime kandvasse crag<\/em>-i. See kujutab endast v\u00e4ga mitmetahulist suurt kaljuseina Vrbase j\u00f5e l\u00e4\u00e4nekaldal. Raamatu j\u00e4rgi on Kanjon Tijesnos 14 erinevat sektorit, kus on kokku 193 polditud sportronimisrada. Need sektorid vajasid ka natuke teistsugust l\u00e4henemist. Kui seni olime sektoriteni matkanud oru p\u00f5hjast siis n\u00fc\u00fcd oli vaja s\u00f5ita autoga m\u00f6\u00f6da serpentiine orust v\u00e4lja, v\u00e4ikesesse oru kohal olevasse k\u00fclakesse. Seal tuli auto maha j\u00e4tta, m\u00f6\u00f6duda kohaliku ronija – Vito (kellel on siin ka omanimeline sektor!) sn\u00e4kibaarist ja suunduda natuke maagilise tunnetusega metsa. Metsas hargneb tee erinevate ronimissektorite juurde, kuhu on n\u00fc\u00fcd vaja laskuda kuna on j\u00f5utud oru kohale. \u00d5nneks ei olnud vaja topeltk\u00f6iel laskuda, vaid sai m\u00f6\u00f6da j\u00e4rsku rada fikseeritud k\u00f6ite abil alla turnida.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\n
\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
Tijesno kaugelt ja l\u00e4hedalt.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ma v\u00f5in r\u00e4\u00e4gin k\u00fcll laskumisest, aga \u00e4rge saage valesti aru – need ronimissektorid asusid oru p\u00f5hjast endiselt 100+ meetri k\u00f5rgusel. Avanenud vaated olid lahedad ja raske oleks olnud veel ilusamat kohta ronimiseks soovida. Ka rajad ise olid head. Me ronisime Kerdiga mitu 25-30 meetrist 6a+\/6b raskusega rada ja see tundus t\u00e4pselt m\u00f5nus raskusaste: mitte liiga raske, et \u00fchte kohta v\u00e4ga kauaks kinni j\u00e4\u00e4ks ja samas mitte liiga lihtne, et \u00fcldse pingutama v\u00f5i m\u00f5tlema ei peaks. Ma olin v\u00e4ga uhke kui ma suutsin \u00fche 25 meetrise 6a+ raja flashida<\/em><\/span>3<\/sup><\/a><\/span>. Kuigi ronimine oli tore, siis p\u00e4eva t\u00e4heks j\u00e4i ikkagi ronimiste vahel toimunud suurep\u00e4rane piknik. Mida see kaljuronimine ju tegelikult muud ikka on kui p\u00e4evapikkune piknik s\u00f5pradega maalilises looduses? <\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval sai meid vihm ikkagi k\u00e4tte ja veetsime p\u00e4eva hoopis Banja Luka kohvikutes juttu ajades. Otsustasime Banja Luka maha j\u00e4tta, et j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel loodetavasti vihmast p\u00e4\u00e4seda. Nii s\u00f5itsime uuel hommikul edelasse, Horvaatia poole, et j\u00e4rgmisel kahel p\u00e4eval ronida Peckas, mis meie raamatu j\u00e4rgi pidi ka suurep\u00e4rane ronimissihtkoht olema.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Elu parim piknik. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Pecka<\/h2>\n\n\n\n

Teejuhis oli mainitud, et ronimine Peckas on \u201cextremely pocketed<\/em>\u201d  (pocket – v\u00e4ike \u00f5\u00f5nsus v\u00f5i \u201ctasku\u201d kivi sees, kuhu tavaliselt mahub vaid paar n\u00e4ppu). Mul oli eelarvamus, et see ei saa head t\u00e4hendada, aga samas olen ma alati valmis proovima uusi asju. Kui me Peckasse j\u00f5udsime siis sai kiirelt selgeks, et teejuht ei olnud liialdanud. Mul oli kaljuseinal ronides olukordi, kus minu k\u00e4eulatuses on korraga k\u00fcmneid v\u00e4ikeseid taskuid ja minu \u00fclesanne oli v\u00e4lja peilida, milliseid ma neist p\u00e4riselt kasutada saan. Aga vastupidiselt mu algsetele ootustele mulle p\u00e4riselt meeldis see?! Tegemist oli vahelduseks hoopis teistsuguse m\u00f5istatuse lahendamisega. <\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
Stiilin\u00e4iteid Pecka kivist.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n

Peckas ronides sain ma l\u00f5puks aru, et ka v\u00e4ljas ronides loevad, millised sussid sul jalas on. Seni olin ma olnud suhtumisega, et v\u00e4ljas saab ronida suva sussiga ja olin alati kasutanud oma Decathlonist ostetud v\u00e4ga mugavaid Simonde, mis hakkasid mind n\u00fc\u00fcd aga alt vedama. Sussinina oli raske toetada v\u00e4ikestesse \u00f5\u00f5nsustesse ja ma ei saanud oma jalgu h\u00e4sti usaldada. L\u00f5puks andsin alla ja s\u00f5prade soovitusel pistsin jalga enda Solutionid, mis on palju teravama ninaga sussid. Vahe oli nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev: keegi oleks nagu mu n\u00fcri hariliku \u00e4ra teritanud kirjatehnika tunnis  \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n

Peckas \u0160umski sektoris ronisime meie reisi k\u00f5ige raskemat rada \u201cMali al techni\u010dar\u201d (e.k. \u201cl\u00fchike, aga tehniline\u201d), 12 m pikkust 6c+. Raja ronimine sai h\u00e4sti dokumenteeritud, kuna Helen j\u00e4i k\u00f5rvalraja keskele ankrusse ja pildistas k\u00f5ik poiste katsed \u00fcles. 12 meetrit on v\u00e4lisraja kohta \u00fcsna l\u00fchike ja see t\u00e4hendab, et tavaliselt on see kompenseeritud raskemate liigutusega (n\u00e4iteks v\u00f5rreldes sama raskusastme rajaga, mis on 25 m). Ma naudin v\u00e4ga koos s\u00f5pradega raskete liigutuste proovimist, aga see piir on \u00f5huke \u201craske, aga tehtava\u201d ja \u201cv\u00e4ga frustreeriva\u201d vahel.<\/p>\n\n\n\n

Minu jaoks kujunes raja juures k\u00f5ige raskemaks kusagil 3-4 meetri peal mingi veidra mantle<\/em><\/span>4<\/sup><\/a><\/span> liigutusega suuremasse s\u00fcvendisse ronimine (alati need paganama mantle<\/em> liigutused!). Kuidagi aga ma end \u00fcks hetk sealt l\u00e4bi surusin. Ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud rada oli raske, eriti vaimselt, sest 6c+ oli minu silmis meie jaoks keeruline raskusaste ja siis ma juba kuidagi ennetavalt kartsin k\u00f5iki tulevaid liigutusi. Tegelikult seal oli ka mida karta: ma n\u00e4gin esimest korda rajal \u00fche s\u00f5rme pocketit<\/em>, mis iseenesest isegi ei oleks nii hirmus kui see nukk ei oleks talgine olnud (mis t\u00e4hendas et keegi, on enne mind seda auku ronimiseks kasutanud). Selle k\u00f5ige t\u00f5ttu oli mul \u00e4\u00e4retult hea meel kui ma l\u00f5puks ikka raja l\u00f5ppu j\u00f5udsin, isegi kui olin seda tehes enda s\u00f5rme j\u00e4lle natuke l\u00f5hki t\u00f5mmanud. <\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n\n\n\n
\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button><\/figure>\n
6c+. Siin me t\u00f5esti pingutasime.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kokkuv\u00f5tteks ronisime Peckas kaks p\u00e4eva ja seal oli tore. Peale ronimise oli meie \u00f6\u00f6bimiskoht vahva: eurorahadega ehitatud hostel koos nunnude bangalo stiilis majakestega, kus k\u00e4isid suviti erinevad lastelaagrid ja mida pidas \u00fcks pika habemega anarhist (tema enda s\u00f5nad) koos oma emaga. \u00d5htul pakkus v\u00f5\u00f5rustaja meile k\u00fclalislahkelt rakijat ja jagas oma arusaama BiHist: \u201cThe system is fucked, but the nature is beautiful<\/em>\u201d. \u00d6\u00f6sel varastas naabrikoer terrassilt Kerdi p\u00fcksid \u00e4ra. Oli aeg tagasi Banja Lukasse suunduda, sest varsti oli vaja olla uuesti lennujaamas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
\u00d6\u00f6bimine Peckas<\/em>. Taamal udu sees paistavad kaljud, kus ronimas k\u00e4isime.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Multi-pitch kanjonis<\/h2>\n\n\n\n

Enne tagasilendu oli meil aga veel \u00fcks t\u00e4isp\u00e4ev ronimiseks ning seega oli aeg ette v\u00f5tta see, mis meil Makedoonias j\u00e4i tegemata ja mida me juba pikalt arutanud olime: multi pitchi ronimine. Kert teab t\u00e4pselt, et ma m\u00f5tlesin igatepidi selle ronimist \u00fcle. Mulle tegelikult meeldib selline seikluslikumat t\u00fc\u00fcpi ronimine, aga kui tekib v\u00f5imalus, siis ma olen k\u00f5hklema hakanud. Mulle tundus, et ta ise v\u00f5ttis seda v\u00e4ga rahulikult: see on ju lihtsalt ronimine nagu iga teine. <\/p>\n\n\n\n

Olime tagasi kanjonis Vrbase k\u00e4mpingus, s\u00f5ime \u00f5lis praetud imemaitsvaid pirukaid ja valisime homseks multipitchi rada. Otsustasime l\u00f5puks viie pitchilise 120 m 6a+ raja kasuks \u201cMissing Connection\u201d. 6a+ tundus see hetk maksimaalne raskustase, millise multi pitchi peale ma kindlalt oleksin julgenud minna. Meil oli reisilt juba kogemus, et m\u00f5ne 6b peale v\u00f5ib p\u00e4ris kauaks \u00fchte kohta kinni j\u00e4\u00e4da, ja see ei tundunud v\u00e4ga ahvatlev, eriti kui see oleks juhtunud saja meetri k\u00f5rgusel (samas see oleks kindlasti \u00f5petlik kogemus!).<\/p>\n\n\n\n

Hommikul s\u00f5ime k\u00e4mpingus k\u00f5hu t\u00e4is (millegip\u00e4rast ei maitsnud kuues \u00f5lipirukas nii h\u00e4sti kui esimene?), kontrollisime varustuse \u00fcle ja asusime teele. Plaan oli j\u00e4rgmine: Jasper ja Helen viivad meid m\u00f6\u00f6da oru p\u00f5hja kulgevat maanteed autoga nii l\u00e4hedale, kui saavad, ja siis l\u00e4heme me Kerdiga l\u00e4bi metsa raja algust otsima. Teised s\u00f5idavad edasi oru kohale, pargivad auto Vito sn\u00e4kibaari k\u00f5rvale, ja l\u00e4hevad Amfiteatri sektorisse ronima (kuhu ka Adam Ondra on radu keeranud!). Meie tuleme Kerdiga otse m\u00f6\u00f6da kaljut ja saame p\u00e4rast teistega \u00fcleval kokku. Mulle meeldib see, kui ei pea peale multipitchi ronimist tagasi k\u00f6itel alla laskuma – see tekitab tunde, et tegemist on m\u00f5testatud matkaga, ja et me ronime selleks, et kuhugi p\u00e4riselt v\u00e4lja j\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Tee l\u00e4ks l\u00e4bi metsa.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Selgus, et raja alguse leidmine oli terve multipitchi ronimise juures k\u00f5ige raskem osa. Me k\u00f5ndisime umbes pool tundi l\u00e4bi metsa m\u00f6\u00f6da j\u00e4rsku n\u00f5lva \u00fcles, et kalju alguseni j\u00f5uda. Kuna ma kandsin ka meie 70 meetrist k\u00f6it m\u00e4est \u00fclesse, siis virvendasid mul silme ees kaitsev\u00e4e jalgsir\u00e4nnakud raske seljakotiga. L\u00f5puks aga j\u00f5udsime p\u00e4rale ja saime p\u00e4ris ronimisega pihta hakata.<\/p>\n\n\n\n

Meil oli plaan esimest korda proovida optimaalset multipitchi ronimist: iga pitchi j\u00e4rel vahetada esironijat. Siis on jaamades k\u00f5ige v\u00e4hem k\u00f6iega sahmerdamist ja ronimine v\u00f5iks teoorias kiiremini minna. Samas t\u00e4hendab see ka, et sa ronid j\u00e4rjest kaks pitchi: \u00fche j\u00e4relronijana ja siis kohe teise esironijana otsa. Jagasime \u00e4ra, et mina juhin 1., 3. ja 5. pitchi ning Kert v\u00f5tab enda peale 2. ja 4. pitchi.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tas nagu kellav\u00e4rk. Ronisin oma l\u00f5igu \u00fcles, julgestasin Kerdi j\u00e4rgi, Kert ronis j\u00e4rgmise l\u00f5igu, julgestas minu j\u00e4rgi ja protsess kordus. P\u00e4rast nentisime m\u00f5lemad, et leadimine <\/em>oli palju m\u00f5nusam, kuna siis ei pidanud seljakotiga ronima (\u00fcks multipitchi ise\u00e4rasustest, j\u00e4rgironija kannab seljakotti). Tegime ka umbes 75 meetri k\u00f5rgusel v\u00e4ikese pikniku. M\u00e4letan et ma tabasin et m\u00f5ttelt, et ma k\u00f5lgun siin k\u00f5rgel kalju k\u00fcljes ja tunnen end t\u00e4pselt sama rahulikult nagu ma oleks enda kodus diivanil. See oli tore arusaamise hetk, et kui palju ma enda mugavustsooni olen suurendanud viimastel aastatel. Muidugi selline rahumeelsus tuleb ka oma varustuse, oskuste ja ronimispartneri t\u00e4ielikust usaldamisest.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Ronijad teavad, et k\u00f5ik multipitchi selfied n\u00e4evad t\u00e4pselt samasugused v\u00e4lja.<\/em> Siiski on need v\u00e4ga toredad!<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Ja nii kulgedes me j\u00f5udsimegi ~3-4 tunniga tippu! Ning ma ei kukkunud \u00fchtegi korda! See kinnitas mulle veelgi, et ma v\u00f5in end usaldada ronimises, ja saan hakkama k\u00fcll kui tahan. Kuigi ma olin korra kolmanda pitchi ajal kukkumisele v\u00e4ga l\u00e4hedal. M\u00e4letan, et hakkasin end heade nukkide puudumisel mingist umbrohust \u00fcles t\u00f5mbama, mis ilmselgelt midagi ei hoidnud. Siiski ma susserdasin end kuidagi sellest olukorrast v\u00e4lja ja j\u00f5udsin j\u00e4rgmisesse jaama ilma vahepeal k\u00f6it koormamata. <\/p>\n\n\n\n

\"\"\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
\u00d5nnelikud ronijad multipitchi l\u00f5pus.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Edasi matkasime me teiste juurde Amfiteatri sektorisse, mis t\u00e4hendas veel pooletunnist matka, esiteks m\u00e4est \u00fcles ja siis j\u00e4lle alla. Seal muljetasime oma seiklustest ja nautisime sektori nime v\u00e4\u00e4rilisi vaateid. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik reisid saavad l\u00f5puks l\u00e4bi. Ma v\u00f5iks veel kirjutada sellest kuidas me j\u00e4rgmisel p\u00e4eval enne lendu linnas asuvas Suturlija cragis<\/em> k\u00e4isime ronimas, aga ma j\u00e4tan selle vahele, sest mul on tunne, et postitus hakkab juba p\u00e4ris pikaks venima. Kokkuv\u00f5teks l\u00e4ks reisi t\u00e4iega korda. Ma ei teadnud mida Bosnia ja Hertsegoviinast oodata. Ja ma olen aru saanud et mulle meeldibki ilma ootusteta reisida. N\u00fc\u00fcd ma tean, et seal on oodata \u00e4gedat loodust ja h\u00e4id ronimisv\u00f5imalusi. Kindlasti oleks vaja sinna kunagi veel tagasi minna ja k\u00fclastada BiHi f\u00f6deratsiooni – Sarajevo ja Mostari l\u00e4histel peaks olema palju suurep\u00e4raseid crag<\/em>-e.<\/p>\n\n\n\n

\"\"\/\n\t\t\t\n\t\t\t\t\n\t\t\t<\/svg>\n\t\t<\/button>
Amfiteatri sektoris elu nautimas.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Veel \u00fcks m\u00f5te postituse l\u00f5ppu:<\/h2>\n\n\n\n

P\u00e4ris kalju peal ronimisega harjumine v\u00f5tab aega. See on niiii palju teistmoodi, kui saalis plastiku peal ronida. \u00d5ues ei ole sul kusagil suuri punaseid nukke, mille rajakeeraja on l\u00e4bim\u00f5eldult paigutanud. \u00d5ues oled sa looduse meelevallas. Sobib sulle kuidas tuul ja vihm on kaljut murendanud? Ei sobi? Siis on paha lugu. Ei ole kellegile kurta ka. Ma olen aru saanud, et mul kulub p\u00e4ris mitu p\u00e4eva, et aru saada, mis tunnetusega kohalik kivi on. On vaja luua endale intuitsioon selle kohta, et kust saab kinni v\u00f5tta ja kust mitte. Samuti on pikemad poldi vahed (v\u00f5rreldes saaliga) esialgu k\u00f5hedad. Selleks hetkeks, kui hakkan end kivi peal mugavamalt tundma, hakkab reis l\u00e4bi saama. Mida siis \u00fcks ronimise entusiastist eestlane tegema peaks? Kesk-Euroopasse kolima?<\/p>\n\n\n\n

2 responses to “Piknik rohelisse: Makedoonia Tarbijakaitse j\u00e4tkab Bosnia ja Hertsegoviinas”<\/h2>\n\n
  1. \n\n
    \n
    Veronika Ariva Avatar<\/div><\/div>\n\n\n\n
    Veronika Ariva<\/div>\n\n\n